Valgjärv on üks ilusamaid Valgamaal ja ehk ka kogu Lõuna-Eestis. Umbes paar meetrit kaldast läheb vesi järsku sügavaks, ulatudes keskmiselt 10-15 meetrini (suurim sügavus 26,8 m). Erinevalt teistest Koorküla järvedest on Valgjärve rannajoon hästi sopiline. Selle kaldad on kõrged ja järsud ning kaetud kolmest küljest tiheda metsaga. Järve idakalda moodustab kitsas vallitaoline kõrgendik, mille taha jääb raba - Emasoo.

Rahvajuttude järgi on Valgjärv saanud nime haruldaselt läbipaistva vee järgi. Räägitakse ka, et ennemuiste seisnud kohal, kus nüüd laiub järv, tore mõis, mis aga vajunud vee alla pulmade aegu, kui mõisnik nais oma õe.

1958. aastal uuriti Valgjärve põhja ning leiti selle keskel pikk seljandik, mille kohal vett vaid 1-2 meetrit. Sealt tulid välja ka ehitise jäänused - 74 kuni 9 m pikkust ja 30 sentimeetrise läbimõõduga okaspuupalki. Nende vahelt põhjamudast leitud keraamika lubab eeldada, et tegemist on I aastatuhande II poolde kuuluva kindlustatud asula jäänustega.