Hotell De Tolly
   
Menüü

 

Esileht

Hotellist

Hinnakiri

Kontakt

Hotelli plaan / pildid

Menüü / peolauad

Konverentsid

Pildid

Pulmad de Tollys

Matkad 

 

Paketid

 

Valgjärv

Ümbruskond



 

 
Taagepera loss
Untitled Document

Taagepera mõisa värav

Taagepera on viimane Eestimaa mõis, mis asub kaugel Lätimaa piiril, rohkem kui kaks ja poolsada kilomeetrit Tallinnast. Taageperast edasi algavad ürgmetsad ja paksud laaned täis salapära, luulet ja õudu. Suurelt teelt eksinu leiab end kõrge kaarvärava alt, kivirahnuna kerkib mäerinnakul esile mõis; trepihallist läbi tõusema torni, pilk alla veenab – oleme sattunud muinasjutumaale. Lossi ehitamiseks vajaminevad kivid näikse olevat kandnud mäerinnakule Skandinaavia trollid,  mördi seganud kokku hallipäised nõiad. Nagu loodusevormid kasvavad hooneosad välja üksteise seest ja najal.  Taagepera loss

 
Mõisahoone on ebaharilik, oma arhitektuuris pigem seotud Soome rahvusromantika kui Balti ehitustraditsiooniga. Mõisa viimane omanik Hugo Ferdinand Bernhard von Stryck oli imelik mees, veel enne ühe ajastu hävingut ja lõppu on ta otsekui trotsides kõike, mis tulnud või tulemas, lasknud ehitada tohutu maja. 

Taagepera mõisahoone (ehitatud 1907-1912) mõjub tõelise lossina. Juba monumentaalse väravahoone juurest köidab pilku võimas 40 – meetrine peatorn. Välisarhitektuuris on hoone vaba peaaegu igasugusest sümmeetriast. Juugendi ekstravagantne, arhailine käsitluslaad avaldub ka siseruumides. Interjööri täiendavad tumedast kivist plaatidega kaminad. Taagepera mõisahoone arhitekti üle vaieldi kaua. Nüüd on kindel, et nii Taagepera kui ka Holdre mõisahoone on Otto Wilau (1873-1942) kavandatud. Mõisomanik Hugo von Stryk ei hoidnud lossi ehitamisel raha kokku.    Ehitusmaterjali veeti hobustega isegi Riiast. Tornis asuvad tuulelipul on poolkuu  ja taevatähtede kujutised (paruniproua oli rahvuselt  türklanna). 
1922.a. avati Taagepera lossis kopsutuberkuloosi sanatoorium. Praegu on loss renoveerimisel.
Poola ja rootsi ajal kuni 1674.a. kuulus loss von Rehbinderite sugukonnale.
Mõisa omanikud läbi aegade:
1674-1806 – maanõunik Otto von Stackelberg 
1806-1819 – Friedrich Joachim von Oettingen 
1819- eestiaegse võõrandamiseni maaseaduse alusel von Stryckide sugukonnale. 
Mõis on pärinud oma nime von Stackbergi sugukonnalt. Vana eesti algupärane nimetus Vaoküla on säilinud veidi väänatult mõisa saksakeelses nimes Wagenküll. use mõisate omandamiseks alles kaks aastat enne seda.

Tagasi